PÄIKSEPAISTELINE SILMAVAADE
Viisteist aastat tagasi algasid Hiiumaa laste ja noorte ühismaalimised.
Põhjusel, et anda oma noortele suure pildi maalimise võimalus. Seda Hiiumaa Lastefestivali raames koos järgneva eksponeerimisega avalikus ruumis.
Nõnda tuldigi kokku peale kooliaja vaibumist ja maaliti kavandite põhjal oma mõtteid ja tundeid ühe päeva jooksul vaatajate silme all, et tekitada kunstisündmus.
Selleks hetkeks oli saarel parajalt palju maalihuvilisi noori ning rõõmsameelseid juhendajaid – õpetajaid, kes vaevusid lahkelt pühenduma.
Seejärel olidki valminud tööd kõigile vaadata Kärdla linnapildis, olles ka kujunduselementideks ning tasapisi kuulsustkoguvateks väljaspool Hiiumaadki.
Peatähtis oli, et tegijauhkus kaunistas kaua autoreid – panustajaid ja mitte kordagi pole neid säravaid pilte sodivalt täiendatud.
Esimene ühismaalimine toimus kuumal pühapäeval, 9. juunil 2002 kella 10 – 16 Kärdlas Vabrikuväljakul teemal „Laste maailm maalis”.
Maaliti akrüülvärvidega puitlaastplaatidele mõõtmetega 120x260 cm, paksusega 15 mm, mis kinnitati puitraamistikule.
Osales 9 kooli või kunstiringi üle Hiiumaa: Käina (2 gruppi), Kõpu (2 gruppi), Kärdla (2 gruppi), Palade (1 grupp), Emmaste (1 grupp), Suuremõisa (1 grupp). Kokku oli platsil 63 tegijat.
Valminud tööde ühisekponeerimine on toimunud Kärdlas Keskväljakul (neljas paigas), Vabrikuväljakul, laululaval, sadamas ja Hiiumaa haigla ees.
Lisaks ka Helsingi mardilaadal Kaablitehase õuel novembris 2011.
Alul toimusid ühismaalimised Sihtasutus Tuuru ja Kärdla Kultuurikeskuse koostöös, hiljem Kärdla linna ja Hiiu valla toel.
Neljandal korral ehk aastal 2005 oli esmakordselt kasutusel formaat 1x1 m, millest sai alusraamide liitmisel moodustada kuubikuid.
Ühismaalimiste algmõte oli, et maalida just vabas õhus, kuid korra (2004) olime kultuurikeskuse sammassaalis, kuna õues tujutses vihm. Ühismaalimise elamust ei toimunud ka 2015. aastal, mil eelvalminud pildid toodi lihtsalt kohale.
Maalimispaikadeks on olnud Kärdla Vabrikuväljak, kultuurikeskuse esine ja sadam.
Oma saare noorte kõrval on osalenud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Sillamäe kunstiringid.
Aastatel 2002 – 2016 on ühismaalimistel osalenud erinevate põlvkondade sajad noored kunstihuvilised. Aastal 2010 jäi lastefestival ära, aga ühismaalimine toimus ikkagi.
Ühismaalimise päevale eelnenud kodutöö kavanditega ja krunditud alustele joonistamisega oli alati temaatiline (Õitsev saar, Sünnipäev, Meri ja sadam).
Õnnelike algusaastate omapära oli ka muusikaline taust maalijatele. Lisaks alaline tasuta suupiste ja supp, tänukirjad ja pidulikkus.
Ärme unusta väärtust, et alusmaterjalide ja värvide pärast ei pidanud ükski osaleja muretsema.
Muuseas, suurim osalejate arv oli kümnendal korral (2011). Siis oli maalijaid 65, ning maaliti 28 alust. Väikseim arv osalejaid oli 2014 (kümmekond).
Näeme ja teame, et olnud aegade vaev ning sära on vaibumas, sest huvi silmatorkavalt vähenenud ja meenutusena üksnesmälestused – fotod ja nii mõnedki tööd veel koolides alal.
Eriti need, mis algaastate sügisel oma kodupaika viidi, aga aastate möödudes viidi üha vähem.
Senine käsitlus muutus tänavu otsinguliselt tänavakunsti installatsiooni suunas, ent edaspidine on uute tegijate reaalses tahtes või algatustes.
Mina maaliateljeega loobun, olles 15 – aastase ühismaalimise algataja – osaleja. Vaid korra, aastal 2003, jätsin maalimise päeva vahele. Tookord eeltöid lõpetades sattusin ülepingest hoopis haigla operatsioonilauale.
Sügav kummardus kõigile olnud viieteistkümne aasta eest, sest ühismaalimise aeg eeldab ühiseid südamelööke.
Hiiumaa tervikuna vajab just praegu avaramat silmavaadet ja hinge hellitavat päikesepaistet.
Selleks, et varjudest ei kujuneks alaline pelgupaik.
Rääkimata inimestest, ei pea ükski maine materjal hoolitsuseta siiski lõputult vastu, kahjuks.
Oli kord lootustest päiksepaisteline silmavaade, mille vettinud tööd varjutasid.
Kärdlas, mais 2016
Ott Lambing, kunstnik
