Rémi Boisbourdini (s. 1975 Pariisis, Prantsusmaal) näitus „Pretium“ tegeleb ökoloogiliste, majanduslike ja moraalsete teemadega. Projekt otsib vastuseid kahele küsimusele: „Mida me peaksime väärtustama?“ ja „Kuidas me peaksime väärtust mõõtma?“
Rémi šabloonmaalid kujutavad endast humoorikaid ja nutikaid katseid vastata esimesele küsimusele vastandades elavaid asju mehhaanilistega (“Objects in the rear-view mirror are closer than they appear I,” “Porgandilennuk”), säästvat arengut hoolimatu tarbimisega (“First came the WTO (World Trade Organization) and then came the WTO (World Trash Organization)”) ja vahetut inimlikku sidet infotehnoloogia poolt vahendatud kommunikatsiooniga. Need maalid tuletavad meile meelde seda inimlikku hinda, mida me tehnoloogilise mugavuse ja majandusliku jõukuse eest sageli maksame.
Näitus ise on eksperiment, mis püüab vastata teisele küsimusele. Tänapäeval on raha kõikehõlmav vahetusvahend ja universaalne väärtuse mõõdupuu. Vähesed sümboolse väärtusega asjad, nagu kroonjuveelid, on tavalistes oludes rahalise vahetuse tsüklist välja arvatud. Ometi on olnud ühiskondi ja ajalooperioode, mil raha oli marginaalne, sest inimeste omavahelised tehingud hõlmasid kinkimist või kaupade ja teenuste vahetamist. Mil määral oleks midagi sellist teostatav tänapäeval? Kõik näitusel olevad maalid on müügiks, aga tulevased ostjad peaksid oma rahakotid koju jätma, sest kunstnik ei võta raha vastu.

Tekst: Oliver Laas